Siin siis see postitus (autorilt Kirke Sinisalu):
Üks tõeline suhe, mis on täis armastust ei küsi su kehakaalu, su vanust, su rindade suurust, su ideaalset riietamisoskust, su ideaalset säärejooksu või lööki su sõprade seas! Üks suhe mis on täis armastust ei vajagi küsimusi, selles suhtes pole tähtis ei väljanägemine, ei sõprade arvamus, ei ole ka tähtis rahakoti paksus, ei ükski puue ega miskit muud. Tõelises suhtes on tähtis vaid see, et sa armastaksid teda tõeliselt, piirideta, et sa soovid temaga siduda oma tuleviku, luua temaga pere ja olla koos kuni surm teid lahutab. Mitte ükski inimene ei saa öelda, et ta otsib suhet/naist/meest enda kõrvale ja siis seada kriteeriumeid milline peab ta naine/mees olema..see pole suhe, see on enese rahuldamine, tahtmine hoobelda teiste inimeste ees, et sul on suurte tissidega naine või rahakas egoistist mees kõrval. Armastus on midagi muud, armastus on midagi imelist! Ära hooli sellest mida arvavad teised su valikutest, ära jäta kedagi sellepärast sest hiljem sa kahetsed, kahetsed, et kaotasid just selle, keda sa tõeliselt armastasid ainuüksi sellepärast, et sulle läks korda see mida arvasid teised!
Kuna ma olen oma elus väga palju suhelnud, tänu oma tööle, küll noorte, küll vanemate inimestega, nii naiste kui meestega, siis kõrva taha on nii mõndagi pandud. Iseloomult olen aktiivne suhtleja, sest olen avatud inimene ja armastan kuulata, vahel ka rääkida, kui minult seda oodatakse.
Peale selle teksti lugemist jäin mõttesse, et minulgi on olnud kokkupuuteid inimestega, kes väidavad, et armastavad sind ja sina oled kogu nende maailm, aga tegelikult tahavad nad sinuga sõprade ees hoobelda, et vaata kui kena ja kui noor, andekas jne.
Mis kõige kurvem: naised armastavad kõrvadega, mehed silmadega.
Kui nüüd mõni naine vaidleks mulle vastu, et Mina ei usu meeste lubadusi..., siis mina tahaks kohe küsida, et kas Sa kallis naine oled kindel, et pole hetkel üksik või valetad siis iseendale.
Kui te vaid teaks, kui palju kordi oma elus tuleb naistel see mõte, ah meeste lubadused, neid peab kogu elu ootama, aga samas sisimas on lootusekireke, et ehk ta siiski teeb, mida lubas.
Nii me petamegi end valekujutelmadega ja oleme pidevas ootuses.
Mida teeb naine kogu elu? OOTAB...
Mida?
Kõigepealt, et kasvada suureks, saada ilusaks, targaks, siis leida omale prints valgel hobusel (armastus), siis leida unelmate kodu, siis lapseootus, siis laste kasvamise ootus jne jne. Ehk siis lõputu ootus...
Mis naistes kustub viimasena? LOOTUS...
Enamus naisi loodab, et midagi muutub, läheb paremaks, olgu see siis elukorraldus või elukaaslase suhtumine, vahet pole.... Seepärast ongi enamus naisi suhetes sallivamad.
Aga teiste arvamus????
Kahjuks siin pean ütlema, et mõjutatavad on nii naised kui mehed. Naised kuulavad oma sõbrannasid, kolleege, mees jällegi oma lähedasi (ema, isa, venda, õde...). Mis kõige kurvem, kui oleme teinud vale valiku kellegi kaasabiga, siis mehed enamasti oma eneseväärikust ei kaota ega püüa segast suhet uuesti lõkkele lüüa, neil on lihtsam edasi minna. Kahetsus, et see õige käte vahelt ära lasti, tuleb palju hiljem ja siis algab alles südamevalu..., mida enamus püüab jälle millessegi uputada, kes hasartmängudesse, kes alkoholi jne
Naised püüavad siluda suhteid seni, kuni see veel võimalik on. Ja naiste pisarad on alguses kiiremad tulema, aga meestel jälle hiljem, kuid valusamalt.
Üks väga hea pilt, mis iseloomustab seda, kuidas suhtuvad mehed ja naised suhte lõppemisse:
Kahjuks kipub elus olema nii, et hindad head suhet alles siis, kui oled selle kaotanud ega pole samaväärset asendust leidnud.
Ka mina saan nüüd juba tagantjärgi öelda, et olen isegi kaotanud tänu teiste arvamustele toredaid noormehi, kes polnud küll nii kenad välimuselt, kuid kellel oli suur süda ja puhas hing.
Ja üks kummaline asi veel, et noorpõlves me otsime ikka selliseid väljakutsuvaid isendeid, sest nad on huvitavad, nendega pole kunagi igav, väike põnevus käib asja juurde. Ja nagu füüsikaseadus ütleb, erinimelised tõmbuvad.
Mida vanemaks saame, seda enam hindame hoolivust, et oleks inimene, kellega saaks rääkida ja jagada kõike.
Ka minul tuleb meelde oma vanaema soovitus: elus tuleb valida kaaslast, kellega on millest rääkida ja kellega ühist eluteed jagada, voodielu
saab kord otsa ja tunded jahtuvad, aga hoolivus ja kiindumus jääb.
Olen seda lauset tuhandeid kordi mõtetest läbi lasknud ja kahjuks sellist kaaslast pole sugugi kerge leida...
Kõige tähtsam soovitus, hoidke peale silmade ka hing avatuna, sest see, mis on "koore all", võib olla palju parem ja sügavam kui esmapilgul tundub.
Ja mis puutub meestesse, siis tuleb mul kohe meelde ühe toreda õppejõu arvamus: mehed võtavad enne ilusad naised, järgmisel korral targad naised, siis rikkad naised ja kui ikka ei sobi, siis otsivad nii ilusat, tarka kui ka rikast naist ühes isikus, mis vahel jääbki leidmata.
Kui mõni tüdruk mõtleb, et ta on nii pisikest kasvu, siis olge õnnelikud, lühemad naised saavad enne mehele, kui pikad....
Kui kui ilusad ja kenad naised imestavad, mis nad alati on tähelepanu keskpunktis, ja neid pidevalt ahistatakse, siis ikka sellepärast, et mehed armastavad silmadega. Kuidas saakski mehed loodusele vastu panna!?
Ja nagu ikka, kõik algab suhtumisest. Paljud mallid võetakse üle kodust, tütar otsib meest, kes sarnaneks isaga, poeg otsib naist, kes meenutaks ema....
Ja nüüd tagasi alguse juurde, et kuidas siis mõjub meile inimene, kellest me hoolime?
Oleneb muidugi, kas see inimene on positiivne või negatiivne. Kui ta on tore, hea suhtumisega, teie hoolite temast väga, siis juhtub IME, te püüate olla tema meele järgi, üritate hea välja näha, teist õhkub positiivsust. Teil on tunne nagu tahaks lennata. Mõni kaotab kaalus, mõni loobub suitsetamisest, mõni kirjutab luuletusi, laule...
Kui aga on lood vastupidi, siis võivad teile külge hakata tema pahed, sõnavara, alkohol, käitumine ja kusjuures see tuleb nii iseenesest, et ühel hetkel te imestate, see pole ju mina, kes nii tegi või ütles. Pidevalt on tunne, et peab midagi tegema, ütlema...
Tavaliselt samastutakse inimesega, kes on teie jaoks eriline. Isegi liigutused, miimika on alateadlikult jäljendatav.
Uskuge seda, et teiste inimeste valik ei pruugi teie arvamusega üldse kokku sobida, iga inimene püüab soovitada oma kasu nurga alt. Mis kõige hullem, kõik teised arvavad ja teavad, mis on teile parim..... tegelikult see nii pole. Mitte keegi teine ei saa elada teie elu!
Niisiis otsus on teie, kui teete valiku, peate olema valmis ka tagajärgedeks.
Minule isiklikult mõjub armastus alati positiivselt, pole vahet kas suhe on lühi- või pikaajaline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar