5.päev Türgis

Hommik algas varakult. Päev oli soe ja selge, aga päikest siiski ei paistnud. Eilsest õhtust me mõtlesime tütrega, et huvitav, mis lilled need küll olid, mis rätikule kaunistuseks olid pandud. Hommikul enne veel kui bussile läksime, avastasime samasugused lilled ühe põõsa küljes. Neil oli päris meeldiv aroom lisaks nende ilule. Jäädvustasime ilu ka pildile.

Need pildid on tehtud varahommikul hotellitoas enne sealt lahkumist. Taustal on nii kena vaatepilt, et ta tundub lausa maaliline.

Täna ootab meid ees Hierapolis ja Pamukkale.

HIERAPOLIS

Hierapolis ( vanakreeka : Ἱεράπολις , tõlkes " Püha linn" ) , on iidne linn, mis asub kuumaveeallikates Edela Anatoolias. Oli asutatud 2. saj e.Kr, hüljati linn lõplikult 14.saj m.a.j.
Hierapolisest tehtud väljakaevamised ja leitud aarded on kogutud arheoloogilisse muuseumisse, mis asub Pamukkalel ja on UNESCO kaitse all (maailmapärandi nimekirjas). 
Kuumaveeallikad olid tuntud juba 2. sajandil e.kr, mis täitsid praeguse spa rolli, paljud tuntud isikud ajaloost külastasid seda. Tuntud on see linna ka oma nekropolis asuvate suurte sarkofaagide poolest, mis on terved ja ajale vastu pidanud. Suured vannid on omapärased selle poolest, et neid ehitati kividest, ilma et oleks lisatud tsementi.
See linn asub parasvöötmes, kus kliima temperatuur on nii suvel kui palvel alati soe.
Linna ajaloost on teada fakt, et juba 2. saj e.Kr vermiti siin pronksmünte, mida nimetati hierapolisteks. Selles linnas elas väga palju juudi peresid, kus oli palju teadlasi, arste ja teisi tähtsaid tegelasi. Näiteks arstid ravisid termaalveega oma patsiente.
Rooma ajal oli see linn väga rikas ja inimesterohke. Linnas olid ehitatud võimas teater, raamatukogu, termaalvannid. Igasse ilmakaarde on ehitatud väravad, mis on võimsad arhitektuuriehitised. Uhkeim on Domitiaani värav, millel on kolm võlvi. Igast väravast algab pikk linna tänav, mis viib linna keskele.
Linn ise on üle elanud väga mitu tugevat maavärinat. Püüti ikka ja jälle taastada, kuid loodusjõud olid võimsamad. 14. saj hüljati linn seoses uue asukoha leidmisega.
1354.aasta suur ja tugev Traakia maavärin hävitas iidse linna jäänused, nüüd on enamus varemeid paksu lubjakivi all.
Nekropoli me sõitma ei hakkanud, kuna selleks polnud piisavalt aega. Jala oli sinna käia üle paari kilomeetri, aga bussisõit maksis 3 eurot. Samas lubati, et viiakse ainult sinna, tagasi peab inimene ise tulema.
Seepärast jalutasime veidi ringi ja tegime pilte, mis silma hakkas.

Domimiaami värav.

Kasuisa oma "taksoga".

Hierapolise teatri pilid minevi ja olevik.

Marmortänavad

Türgi must kukk, kes võib end surnuks kireda. Ta kireb nii, et tal ei jätku õhku, mille tulemusena võib surnult maha kukkuda.
Legendi kohaselt oli üks noormees armunud ühte neidu, keda aga neiu isa kuidagi omaks ei tahtnud võtta. Ei olnud sobilik kosilane, kuna noormees oli vaene. Noored kohtusid ikkagi, olenemata isa keelust. Seepeale otustas isa noormehe vangi panna, sest noormees ei olnud nõus oma armastusest loobuma. Ta mitte ei pannud teda vangi, vaid lasi teda ka ebainimlikult piinata (oli söömata, joomata, magamata jne). Kui lõpuks noormees hinge heitis, siis leiti vangikongist üks must kukk, kes siis igal hommikul kell 5 meeleheitlikult kires...

Muuseum.

Mosaiiktänav.

 Selline nägi välja Hierapolis vanasti.

Selliseid kanaleid mööda jookseb termaalvesi.

PAMUKKALE.

See koht on turistide meelispaik. Suur valgest paekivist moodustised, mis on oma ilme saanud tänu kuumaveeallikatele, sai kuulsaks uuesti 20. sajandil. Sel ajal kutsuti seda turismimagnetiks nimega "Cotton Castle " ( puuvilla kindlus ). Seda ilu jagame ka teile. Kel vähegi võimalik, käige kindlasti ära Pamukkalel, see on ülev vaatepilt ja suur nauding termaalvees. 
Kui olime tiiru linnale peale teinud ja varemeid pildistanud, siis otsustasime minna enne termaalvanni veel Pamukkale´le, kus jooksevad termaalveed pikki mäenõlva alla. Selles on moodustunud valge pinnas, mis katab päris pikalt mäenõlva. Joostes ülalt alla, on vesi moodustanud sellised kaskaadi moodi vannikesed, mis on jälle omaette ilus vaatepilt.
Vesi oli üllatavalt soe. Meie oskasime lugeda muidugi hoiatusi, et on libe, aga nii mõnigi lasi liugu päris pikalt, enne kui pidama sai(seisev vesi teeb kivi ju libedaks). Kuigi sel päeval mäenõlval just kõige soojem polnud, sest kohalikud olid joped selga pannud ja pikad püksid jalga samuti, aga meie oleme PÕhjamaa rahvas ja külma ei karda. Tormasime kohe seda ilu pildistama ja oma jalgu vette kastma. Teate, mis silma torkas. Naised, kel olid pearätid ja pikad seelikud, olid vees sokkides, põlvikutes, sukkpükstes....(Hiljem ütles meile giid, et islami naised ei tohi avalikuse ees oma jalgu paljastada) Jälle üks huvitav fakt, mida ma ei teadnud.
Vool oli väga tugev ja meid hoiatati, et tuleb olla väga ettevaatlik, sest nii mõnigi turist on siin oma jalgu ja konte murdnud.
Vesi, kus enamus inimesi jalgupidi vees istus oli selline renni taoline, pikk kraavike, mida mööda jookseb voolav soe vesi mäest allapoole.
Läksime väga ettevaatlikult ja istusime koos tütrega jooksvasse sooja vette. Vool oli tõesti nii tugev, et oleks kohe minema viinud, aga samas oli see veesurve nii hea massaaž jalgadele. Nautisime oma 15 minutit mõnuga.

VESI ON JUST KUI KAUSSIDES.

Selle pildi pealt on näha, kui suures ulatuses on mäenõlv kaetud valge settega.

Kui jalavanni mõnu oli läbi, siis läksime Antiikvanni, kus oli meil võimalik osta pilet Kleopatra vanni. 
 Kohalikud nimetavad seda Kleopatra vanniks, kuna vees sisalduvate metallide ja mineraalide poolest on sel noorendav toime. Ja ajaloost teame, et Kleopatra oli valitseja, kes oma välimuse eest väga hoolt kandis. Talle meeldisid mitmesugused vannid. Otsustasime meie samuti ära proovida, kuidas mõjub.
Meil oli aeg veidi üle tunni. Meie vanemad olid juba ammu vannivees suplemas ning meie suundusime ka piletit ostma ja siis riideid vahetama.
Pilet maksis ühele inimesele 7 euri, aga kuna mul olid dollarid, siis meie saime hakkama 9 dollariga.
Jällegi küsiti, et kas me oleme (tütrega) õed?!? "Jälle", vastasime tütrega ühest suust. No mitte ei ole...kõigest ema ja tütar.

Nagu ikka, kui meie oleme tütrega koos, siis ilma naljata ei saa.

Juhtus nimelt lugu (riidekapi)võtmega.
KÕigepealt läksin mina WC-sse, panin igaks juhuks võtme rippuma, et võti potti ei kukuks. Muidugi kui väja tulin, läks mul see meelest ära, et võti kaasa võtta. Kui avastasin, et võtit pole, saatsin tütre võtme järgi. Ta saigi selle kätte, kuigi pidi veidi ootama, sest see ruum, kus võti jäi, oli hõivatud.
Seejärel läks tütar riideid vahetama selleks ettenähtud kohas. Kui tagasi tuli, et oma riided kappi panna, avastas ta ka, et võti jäi maha. Jooksis võtit tooma. Mina ootasin seni väikse riidekapi juures. Kui ta natukese ja pärast tagasi tuli, siis ütles mulle: "Püüa!"
No oleks püüdnud, kui oleks mida püüda. Tütar oli lihtsalt nii andekas, et võttis hoogu ja viskas, aga viskas liiga kõvasti, nii et see lendas katusele. No naerukrambid tulid peale. Ütlesin, et kaks ilma kolmandata ei jää ja kolm on kohtu seadus. Meie poleks isegi hea tahtmise juures suutnud seda võtit katuselt alla saada, aga õnneks olid kohalikud väga abivalmis. Üks läks otsis, millega võtit alal annab tõmmata, teine läks redeli järgi.
Aega läks, aga asja sai. Isegi poisid naersid, et nüüd tütar enam ei viskaks, vaid annaks ikka kohe kätte.

Jaa, me naersime ikka veel veeski edasi, sest nagu öeldakse, rumal pea ei anna jalgadele asu.
Üks noormees oli muidugi minu tütrest lummatud, tegi talle ettepanekuid jätta oma telefon, aga minu tütar oli nii kange öeldes, et tal Eestis ilus kallim ootamas. KÜll küsis see noormees, et miks ta ei sobi ja kas ta pole ilus, aga näe tüdruk vedu ei võtnud.

Kleopatra vann


See on mõnus suplemiskoht, kus on maavärina tagajärjel kukkunud sambad vette ja loonud omapärase veepõhja. 
Selles basseinis on vesi tänu termaalveele 36-57 ° C. Vee pH tase on 5,8 ja vesi sisaldab erinevaid komponente, sealhulgas ka radooni. Mineraalvesi sisaldab vesinikkarbonaadi, sulfaate ja süsinikdioksiidi, samuti rauda ja radioaktiivsete ainete kombinatsiooni. Vesi selles allikas sobib nii duši all käismiseks, supluseks kui ka  joomiseks, sest sel on ravitoime.
Enamasti on vesi madal kuni 1.5 meetrit sügav, kuid on osa kohti, kus vee sügavus on kuni 7 meetrit. Sügavam ala on piiratud köiega.
Ma ei tea, kuidas teised end tundsid, aga minule väga meeldis. Kui tavaliselt ma väga pikalt vees olla ei taha, siis siin kadus igasugune ajataju ja lihtsalt nautisin vees olemist.
Saime nii rääkida kui naerda ja ujuda. No ujumine ei olnud selline nagu basseinis, sest oleks võinud oma jalad ära kraapida, aga mööda sambaid ja templikive oli mõnus ronida ja hõljuda kohati vee peal. Vesi oli tõesti nagu mullivannis, ainult, et mullid ei tulnud vannipõhjast. Kehale tekkisid väiksed mullid ja lihaspinged kadusid kõik ära. Hiljem kui küsisin oma kasuisa käest, kuidas tema rahule jäi, siis ta ütles, et ta isegi unustas seal vees oma jalavalu ära.
Üks asi, mis pani imestama oli see, et vees ei olnud ühtki kohalikku naist. Ma ei tea, kas neil ei tohi avalikult supelda või on veel midagi, mida ma ei tea. 
See-eest aga kohalikud mehed seisid ja vaatasid meie euroopa naisi väga pikalt, eks alastav keha mõjub ahvatlevalt. Me nägime isegi episoodi, kus mustas riietes naine(pikad katted), tõmbas oma meest silla pealt ära(arvan, et oli tema mees), lausa mitu korda. Ja tubli kannatlik naine ootas seni, kuni mees kuuletub ja temaga kaasa läheb. Selleks kulus oma 15 minutit.
Teised tüdrukud rääkisid, et neile vilistati(mehed) ja hüüti igasugu asju, mis kahjuks polnud inglise keeles, et oleks aru saanud.
Muidugi tehti ilusatest ujuvatest naistest palju pilte, ei tea, kuhu nad need üles panevad?!
Nägime ka ühte prantsuse peret. No nii kena mees!!! Ja kui vaatasin, kui ilusad lapsed tal on, puhkas silm veelgi.
Nautisime oma aja parajaks. Lõpuks tuli ka ema meie juurde ja saime mõned pildid koos tehtud.

Kui kellaaeg hakkas lähenema, et aeg bussile minna, siis tulime veest kahjutundega välja. Mul tuli veel meelde, et meil on väiksed tühjad veepudelid kaasas, saame võtta ka allikavett kaasa. Soojalt ta muidugi juua ei kõlba, aga kui on juba külm, siis tuletab meelde meie eesti Värskat. Maitse oli nagu mineraalveel ja veidi soolakas oli ka. Mulle igaljuhul maitses.

Nii sai meie päev lõunasse, ees ootas veel vaid lõunasöök ja hotellisõit.
Lõunasöök sai söödud ilma vaheseiklusteta.
Täna suundusime hotelli, mis on Türgis paljude kuulsuste poolt külastatud. Seal on käinud nii riigi tähtsamad isikud kui ka Hollywood´i tähed.
Hotelli nimi on COLOSSAE (Spa hotel). 


HOTELLIS

Õhtul oli hotellis kell 9 kontsert, mida kutsuti kuulama. Kuna aega veel oli, siis me läksime sauna ja siis veel ka basseini ujuma. Sauna sai nauditud ja basseinis ujutud. Seejärel läksime oma tuppam et aega parajaks teha. Selles hotellis oli Wifi tasuline ja me otsustasime, et ei kuluta raha, elame ühe päeva üle.

Ja midagi polnud suurt teha, otsustasime veidi magada. Uni oli päris kosutav, peale päevase termaalvanni  ja õhtuse sauna.

Kui üles ärkasin, vaatasin kella ja see oli juba pea 9 õhtul. Ajasin tütre ruttu üles ja sättisime kontserdile. Vanemad olid peagi valmis ja siis suundusime hotelli muusika suunas.

Meil oli ainuke probleem, et teisele korrusele viis trepp ja kasuisa poleks kuidagi oma ratastooliga sinna jõudnud. Aga õnneks tuli üks hotellitöötaja, kes ütles, et meie mingu üles, aga tema transpordib meie kasuisa kohale.

Muidugi kui kohale jõudsime, oli kontert  juba peal ja nägime ainult, et üks naiskõhutantsija just lõpetas oma etteastet. Otsisime omale kohta ja leisime selle saali lõpus, kus kahjuks polnud midagi näha. Õnneks kui kõhutantsija oli läinud, hakkasid ka inimesed oma tubadesse vaikselt tagasi minema ja meil õnnestus lähemale lauda istuda. Hakkasid laulma kaks noormeest kitarri saatel. Taustaks mängis süntesaator. Laulud olid päris huvitavad ja paremaks läksid siis kui hakkasid laulma ka meile mõistetavas keeles.

Mulle kingiti jälle kolm roosi. Ma hakkasin juba piinlikust tundma. Isegi oma abielu jooksul pole ma nii suure tähelepanu keskel olnud. Nüüd, kus olen vaba, ei teagi, kuidas viisakalt "ei" öelda. Kogu see  olukord tegi mind kuidagi rahutuks.

Aga ma ei pidanud kaua igavlema. Tüdrukud läksid tantsima ja tõusin ka püsti, kui äkki keegi haaras mu käest ja palus tantsima. See oli meie vana bussijuht.... Tegin viisakalt paar tantsu ja siis hakkas mind üks asi väga häirima, nimelt ta üritas oma suure kõhuga vastu mind pressida. Jube tunne, ütlesin kohe "STOP" ja läksin oma lauda tagasi. Mulle hakkas veel üks asi närvidele (kuigi ma olen vana rahu ise), et vanemad hakkasid näägutama, et mis sa kardad, et ta tore inimene, tahab ainult tantsida ja bläää, bläää, bläää.....

Andeks kallid vanemad, aga kui miski mind häirib, siis oma tunnete vastu ma ei saa...

Olgu, see episood lõppes õnneks rahulikult. 

Siis aga hakkas meile silma baarmen, kes muusika saatel end liigutas. Meile tütrega see meeldis. Peale seda kui olime suure kambaga pikalt tantsinud, läks keha väga higiseks, sest sees oli väga palav. LÄksime koos tütrega rõdule. Kuigi see on suitsetajate oma (meie ise ei tee), siis seisime veidi eemale. Kahjuks ei meeldi mulle isegi suitsulõhn.

Natuke puhanuna ja värsket õhku hinganud, läksime tagasi, kui äkki minu nina ees löödi uks kinni ja kukuti ahistama. No kes siis veel, kui bussijuht. Ma ütlesin kohe, et ei, aga ta ei tea inglise keest midagi ning üritas ikka mind kallistada..... siis sai mul kannatus otsa. Lükkasin ta tee pealt eest ja ütlesin : Goodbay!  

Ma ei tea, mis edasi sai, aga vähemalt sel hektel ta mulle järgi ei tulnud. 

Laulud tulid üha rohkem meie tantsimiseks sobilikus stiilis. Minu tütar tantsib ülihästi ja see jäi silma ka teistele inimestele. 

Siis ei pidanud enam ka baarmen vastu, tütar näitas, et tule tantsima ja ühest kutsest piisas.

Pean ütlema, et see sümpaatne noormees tantsis samuti ülihästi ja sai meie poolt kiidusõnu.    Tema keha oli niivõrd plastiline ja liikuv, et meeldiv oli vaadata.

Lõpuks saime temaga ka juttu rääkida. Saime teada, et ta nimi on Sadottin ja ta töötab hooajaliselt, kord ühes hotellis, kord teises. Veel saime teada, et täna oli baar lahti tänu meile nii kaua, sest baar töötab seni, kuni on tantsivat rahvast.

Tegime mõned pildid meist ja kenast noormehest.

Tütar jäi veel rääkima ja ütles, et tuleb hiljem. Teda kutsuti seltskonnaga ühinema.

HOTELLITUBA.

Bänd, kes mängis elavat muusikat. 

Ülihead tantsijad: Elise ja Sadottin

Mina suundusin otsejoones oma tuppa, pesema, magama.

Kuigi olin maganud, tuli uni siiski kohe silma. Ärkasin selle peale, et kuulsin uksekoputust. Mõtlesin, et tütar tuli, samas ei saanud ma aru, mis kell üldse on.

Tegin ukse irvakile ja bussijuht oli ukse taga. Minu reaktsioon oli kinni pannes vist kiirem kui avades. Ta pani küll oma käe ukse vahele ja pressis tuppa, aga mina ka alla ei andnud, surusid kogu jõuga vastu ja ütlesin, mine ära. Siis ta hakkas mulle üles lugema, 5 minutit, neli, kolm ja nii kuni üheni, mina aga vastasin iga kord "EI". Siis ta ei osanud enam midagi öelda ja ütles mulle "No sex", see ajas mind naerma. Ma ei vastanud enam midagi ja varsti kuulsin, kuidas ta läks ära.

No vot sulle, vaga vesi, sügav põhi!

Olin ta peale väga kuri.

Aga õnneks panin muusika läbi kõrvaklappide mängima ja nii jäin ma magama, kuni mu tütar tuli  ja koputusega mu üles ajas. Seekord ma ikka küsisin, kes on. 

Nii sai läbi meie 5. päev kuulsas hotellis.