Armastasin luuletusi kirjutada juba kooliajal. Enamasti tuli selline inspiratsioon, kui koolitunnis oli igav või sain tehtud oma ülesanded enne kui teised valmis said.
Millest kirjuta(si)n?
Absoluutselt kõigest, ilmast, armastusest, loodusest, inimestest jne.
Praegu on mul alati soov kirjutada oma sõpradele sünnipäevaks üks omatehtud luuletus. Ma ei viitsi otsida igavaid luuletusi netist, vaid ikka ise kirjutada, mis sobib sisuliselt inimesega, kellele ma seda kirjutan.
Teine aeg, mil mul on alati inspiratsioon midagi jälle uut kirjutada on jõulud. Siis luuletan lastele mõne lihtsa luule, mis hästi kiiresti meelde jääb.
Enamasti luuletan nii, et sõnad riimuvad, aga on ka luuletusi, kus see riimumine ei ole igal real.
Kui kunagi oleks teadnud, et tuleb selline huvitav asi nagu internet ja saab salvestada oma loomingut ning seda ka teistega jagada, oleks paljud oma "kunstiteosed" alles jätnud. Enamasti on paljud luuletused kaduma läinud kolimise käigus, mida on elus tehtud juba üle 10 korra.
Vahel jääbki selline mustlase tunne, et muudkui kolid aga elada polegi aega.
Luuletuste pikkus on enamasti lühike, aga on ka pikki, kus kirjas kõik, mida öelda tahan.
Hiljuti just kuulsin raadiost, kus öeldi, et enamus suuri kunstiteoseid oli enamasti tehtud suures armuvalus. Mingi määral olen sellega nõus, kuid samas ma võin öelda, et inspiratsioon tuleb ka siis, kui meil on lihtsalt head emotsioonid ja tuju. Vahel alati polegi põhjust, aga sa tahad midagi teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar